Kui oleksin poolei jätnud, nagu vahepeal tundus, siis oleksin ühe pannud, aga kuna lugesin lõpuni, siis üldmulje kõvasti paranes. Samas polnud kahju käest panna ja järgi ilmselt ka ei loe.
Ma ei teagi, kas asi on selles, et ma ei armasta neid viktoriaanide aega säetud asju ja steampunki eriliselt ("Alaizabel Gray painaja" välja arvatud!).
Lugu polnud üldse halb ja tundub, et järjed võivad rohkem ulmekiri poole kalduda, kenasti oli vihjeid laiemale maailmale raamatukogude taga, mis edaspidi peaks rohkem lahti rulluma ja puha, aga ... tänan, ei. ( )